KUIDAS CNC TÖÖTLEMISE TÖÖTLEMINE ON?

CAD (arvutipõhine projekteerimine): protsess algab CAD-tarkvara abil töödeldava detaili digitaalse 3D-mudeli loomisega. 

Disain sisaldab kõiki detaili geomeetrilisi näitajaid.

CAM (arvutipõhine tootmine): kui projekteerimine on lõpetatud, kasutatakse CAM-tarkvara CAD-mudeli teisendamiseks 

masinloetavad juhised (tavaliselt G-koodis). Need juhised ütlevad CNC-masinale, kuidas liikuda, milliseid tööriistu kasutada,

ja kuidas materjali lõigata.

G-kood: see on programmeerimiskeel, mis määrab masina liigutused, kiirused, tööriistade vahetused ja palju muud.

Selle genereerib CAM-tarkvara ja laadib see üles CNC-masinasse.

Materjali valik: Sõltuvalt osa konstruktsioonist valite sobiva materjali (nt alumiinium, roostevaba teras, plast jne). Materjal on erineval kujul, nagu plokid, latid või lehed.

Kinnitamine: toorik on kindlalt klambriga kinnitatud või kinnitatud CNC-pingi lauale või spindlile. Õige kinnitus tagab, et detail ei liigu töötlemise ajal, tagades täpsuse.

Lõikamine ja vormimine: CNC-masin järgib G-koodi juhiseid ja alustab lõikamisprotsessi. Tööriist liigub mööda mitut telge (tavaliselt 3-, 4- või 5-teljeline), eemaldades soovitud kujuga materjali. Protsess võib hõlmata:

Freesimine: materjali lõikamine ja vormimine pöörlevate tööriistade abil (tavaliselt lamedate või 3D-pindade jaoks).

Treimine: töödeldava detaili pööramine, kui statsionaarne lõiketööriist eemaldab materjali (kasutatakse silindriliste osade jaoks).

Puurimine: aukude või muud tüüpi avade tegemine toorikusse.

Lihvimine: peene pinnaviimistluse ja täpsustolerantside saavutamine.

Kohandused: programm võib sisaldada pause tööriista vahetamiseks, tööriista pikkuse reguleerimiseks või detaili jälgimiseks ja mõõtmiseks, et tagada tolerantside säilitamine.

Pärast töötlemise lõpetamist eemaldatakse osa kinnitusest.

Osade täpsust, pinnaviimistlust ja tolerantsust kontrollitakse sageli selliste tööriistade nagu mikromeetrid, nihikud või isegi täiustatud CMM-i (koordinaatmõõtmismasinad) abil.

Osa pinna kvaliteedi või funktsionaalsuse parandamiseks võib rakendada mis tahes vajalikke viimistlusprotsesse (nt poleerimine, jäme eemaldamine, katmine).

Töötlemisjärgne kontroll: osi kontrollitakse, et tagada nende vastavus nõutavatele mõõtmete, tolerantside ja pinnaviimistluse spetsifikatsioonidele.

Testimine: mõnes tööstusharus (nt lennundus, kosmosetööstus, meditsiin) võivad osad läbida täiendava testimise, näiteks stressitestid või funktsionaalsed testid.

Täpsus : CNC-masinad suudavad toota osi, millel on väga kitsad tolerantsid ja korratavus, sageli kuni mikronini.

Automatiseerimine : CNC-masinad töötavad automaatselt programmi alusel, vähendades inimlikke vigu.

Mitmekülgsus : CNC suudab töödelda keerulisi kujundeid ja geomeetriaid, mille käsitsi loomine oleks väga keeruline või aeganõudev.

Tõhusus: kiire töötlemisvõimalus võimaldab osade kiiret tootmist, muutes selle ideaalseks nii prototüüpide kui ka masstootmise jaoks.

Järjepidevus: kui CNC-programm on seadistatud, suudab masin minimaalse kõrvalekaldega sama osa sadu või tuhandeid kordi kopeerida.

CNC-mehaaniline töötlemine on täpne, tõhus ja paindlik tootmisprotsess. See hõlmab arvutiprogrammide kasutamist masinate juhtimiseks, mis eemaldavad töödeldavast detailist materjali, mille tulemuseks on väga täpsed ja korratavad osad. Olenemata sellest, kas see on ühekordne prototüüp või masstootmine, kasutatakse CNC-töötlust laialdaselt sellistes tööstusharudes nagu lennundus, autotööstus, meditsiiniseadmed ja palju muud.